Opti
Juhtimiskompetentsid
Koostöökompetentsid
Teeninduskompetentsid
Müügikompetentsid
Kasutaja
Salasõna

Hea koostöö ei teki õnneliku juhuse läbi ega üleöö.  See nõuab aastatepikkust harjutamist. Meeskonnatöö on sageli “higi ja pisarad”, aga ka suurim rõõm ühiselt kordasaadetust.  Meeskonnatöö oskused on kui musklid, mida peab vormishoidmiseks pidevalt treenima.             

 

Koostöötreeningute tulemusena paraneb meeskonna efektiivsus ning töömotivatsioon ja -rahulolu: 

 

Koostöötreeningutel oleme kasutanud peaaegu kõiki arengumudeli mooduleid.  Vastavalt Meeskonnatöö Analüüsi tulemustele kombineerime oskuste mooduleid alljärgnevate meeskonnatöö moodulitega:

 

1. Koostöövalmidus

Mida parematest spetsialistidest meeskond koosneb, seda väiksem kipub olema nende koostöövalmidus.  Koostöövalmidust suurendab oma piiride tunnetamine ning kogemine, et kaaslasi saab usaldada - seda kogemust pakub iga meeskonnatreening.

·  Enda juhtimise oskused     ·  Teiste mõistmine  ·  Konfliktide lahendamine

·  Läbirääkimisoskused

 

2. Koostööoskused

Koostööoskused mõjutavad järjest rohkem inimese tulemuslikkust.  Samas, erialase ettevalmistuse käigus neid ei õpetata.  Ka igapäevaelus omandatud suhtlemisvõtetest ei piisa heaks koostööks.  Treeningu käigus parandavad osalejad oma infovahetuse ja ideede genereerimise, enda ja teiste juhtimise, kuulamise jm. koostööoskusi.

·  Eneseväljendusoskused           ·  Teiste mõistmine        ·  Kuulamine 

·  Veenmine                  ·  Konfliktide lahendamine           ·  Enesekehtestamine

 

3. Eesmärgistatus

Ühised eesmärgid ning eesmärgikeskne tegutsemine on hea koostöö vundament.  Meeskond õpib seadma eesmärke, mis arvestavad nii meeskonna kui ka üksikute liikmete vajadustega ning mis motiveerivad kõiki koos rohkem pingutama.  Lähtudes pikaajalistest eesmärkidest, koostatakse lähi- ja keskmise perspektiivi tegevuskavad ning jagatakse vastutus.

·  Mõtlemisoskused              ·  Eesmärgistamine ja planeerimine

·  Enesekehtestamine           ·  Läbirääkimisoskused

 

4. Organiseerimine ja efektiivsus

Enamus grupitegevustest nõuab tugevat organiseerimist.  Meeskond analüüsib oma põhiliste ühistegevuste (nt. nõupidamised ja infovahetus) efektiivsust ning toob välja peamised probleemid.  Lepitakse kokku mängureeglid, mis võimaldavad otsustada kiiresti ja targalt ning teha efektiivselt koostööd.

·  Enda juhtimise oskused           ·  Aja valitsemine       ·  Probleemide lahendamine ja otsustamine

 

5. Loovus ja innovatsioon

Loovuse eelduseks on erinevate inimeste ja ideede kokkusattumine.  Sageli aga ei tekita erinevused mitte loovust, vaid konflikte.  Meeskond õpib liikmete erinevaid mõtlemisviise rakendama loovate ja toimivate lahenduste väljatöötamiseks.  Õpitakse kasutama spetsiaalseid loovus- ja probleemilahendustehnikaid.

·  Eneseväljendusoskused   ·  Veenmine   ·  Esinemine

·  Teiste mõistmine                  ·  Kuulamine   ·  Mõtlemisoskused 

 

6. Eestvedamine

Meeskondlikku sünergiat ei saa tekkida ilma iga meeskonnaliikme panuseta.  See eeldab aga initsiatiivi ja julgust öelda sõna sekka.  Grupiliikmed õpivad jagama liidrirolli vastavalt ülesande iseloomule.  Iga meeskonnaliige saab tagasisidet oma tugevuste kohta ning oskab paremini valida sobiva rolli, kus ta on kõige efektiivsem ja meeskonnale kasulikum.

·  Enda juhtimise oskused     ·  Enesekehtestamine           ·  Veenmine  

·  Esinemine

 

7. Areng

Tööülesandeid täites liigub meeskond edasi ka oma arengukõveral, millel on selgelt eristatavad astmed.  Meeskond analüüsib ühiselt, millisel arenguastmel ollakse ning teadvustab kiire edasiliikumise strateegiad ning karid.